![]() |
Altura nebaá, Suharto ho nia Grupo halo vizita officiall ida ba Alemanha iha ambitu hametin relasaun bilateral entre nasaun rua; Alemanha no Indonesia.
Suharto nia grupo kompostu husi eis primeira Dama Ting Suharto, Ministro sira inklui BJ Habibi no Ali Alatas.
Iha Alemanha, sira halo hela vizita ida ba Muzeum Zwinger.
Wainhira toó iha kompleksu Muzeum nee, estudante Timoroan balun mobiliza demonstrasaun ida hasoru Suharto nia grupo.
Demonstrante sira liu atus kompostu husi Ativista Timor-oan no joven estudante Alemanha oan sira.
Objetivu husi demonstrasaun neé atu halo protesto kona-ba Violasaun direitus umanus no okupasaun ilegal nebeé akontese iha Timor Leste.
Demonstrante sira hakbesik dadaun ba Suharto nia grupo iha kedas Portaun Muzeum nian.
Hafoin insidente neé, Grupo Ditadura nian neé tama kedas ba Muzeum.
La toó neé deit neé, kuando Suharto sai husi Muzeum atu fila, Demonstrante sira doko bus nebeé sira sae. Ida neé halo eis Ministru Estranjeiru Indonesia Ali Alatas stress liu tan.
Nuneé nia halo sinal ida nebeé straga nia kareira tomak no reduz dignidade Indonesia nian iha Internasional nia matan: Nia hatudu liman SUPETA ba demonstrante sira.
Demonstrante balun konsege kaptura imagem ba Ali Alatas nia aksaun nebeé Nia halo.
Iha Altura nebaá iha tinan 1995, Ali Alatas sai fígura karismátiku no elegante, rekunesidu ho nia servisu Diplomátiku no esperensia. Nia sai kandidatu potensial iha Azia nian ba Secretáriu Jeral Organizasaun Nasoens Unidas - ONU.
Haktuir fonte jornal balun katak Alatas hnsan Intelektual iha Azia Pasifika 80% sai Secretáriu Jeral ONU iha altura nebaá.
Tamba deit SUPETA oan neé (hanesan Imajen), nia kareira no imazem rahun kedas, klaru ho kauza sira husi buat sira seluk mos, liu-liu liga ho Polítika estadu Indonesia nian iha Timor-Leste.
Fim
Fontes: Tatoli husi MM